Seminarat 2010
Báiki: Lásságámmi, Ivgubahta
Ságajođiheaddji: Anne Dalheim.
Suohkanbáhppa Kjell Skog muitala girku barggus, govt olbmot hálddašit Sivdnádusa, ja maid min risttalaš ovddasvástádusa birra. Dilálašvuođas lea vejolašvuohta ságastallamiidda ja gažaldagaide.
Vealaheapmi Sámis – gávdnogo dat?
Áigi: Duorastat 22.07.10 bie. 12.00-14.00
Báiki: Lávddáš
Riddu Riđđu ja Norgga dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji sávvet dán jagáš festiválas bidjat dásseárvvu ja vealaheami Sámis ságastallama vuollái. Olbmot iešguđetlágan sámi birrasiin bovdejuvvojit doallat sáhkavuoruid iežaset oaidninčiegas dán fáttá birra. Maŋŋil sáhttet dasto guldaleaddjit ovddidit gažaldagaid rabas ságastallama áigge.
Lágideapmi lea nuvttá, ja dat lea heivehuvvon bealjehemiide.
Nordlys-seminára
Áigi: Duorastat 22.07.10 bie. 16.00-17.45
Báiki: Lávddáš
Ságajođiheaddji: Hans-Kristian Amundsen
DÁIDDASEMINÁRA 21
Áigi: Gaskavahku 21.07.10 bie. 15.00
Báiki: Lávddáš
Dán jagáš dáiddavuoruheapmi, KOLT RIDDU, álgá seminárain, man fáddán lea "Dálkkádatnuppástusat álgoálbmotčalmmiiguin". Doppe sáhttet guldaleaddjit deaivat dáiddáriid ja ságastallat, govt festiváladáiddárat ja sin duojit guoskkahallet dán fáttá.
Lávvordat 24.07.10 bie. 15.00
Báiki: Lásságámmi, Ivgubađas
Lávvordaga mii bovdet ođđa miniseminárii. Dán jagáš prošeavtta dáiddárat gieđahallet iežaset persovnnalaš vuogis dán fáttá. Mii jearrat maid: "Sáhttágo dáidda čalmmustahttit dálkkádatnuppástusaid čuovvumušaid – ja leatgo dán jagáš dáiddaduojit nákcen dahkat dan?" Sámi dáiddárorganisašuvnnat ja olles dáiddasuorgi erenomážit bovdejuvvo dán lágideapmái. Dieđiheapmi www.riddu.no.
Sesam-seminára – Sámi dutkamiid guovddáš, Romssa universitehta
Áigi: Bearjadat 23.07.10
Báiki: Nisga'a Longhouse
Ruonáeatnamis sárdnot eanebat ja eanebat ruonáeatnangiela. Muhto juos áiggoš gazzat alit oahpu de ferte maid oahppat dánskkagiela. Ivalu Søvndahl Pedersen ovddida gažaldaga: "Govt hukset beaktilis guovttegielat oahppovuogádaga?"
Barentsábi Goliat-prošeavtta bakte lea oljofitnodat Enis gulahallanoktavuođas Sámedikkiin ja davvinorgalaš riddosuohkaniin. Kristian Aambø jearrá, galgetgo álgoálbmogat geavahit dialoga mekanisman oažžun dihte kontrolla iežas resurssain.













