Dán jágáš filbmáprográmma
Darvviha nieguid filbmii
Riddu Riđđu ovdanbuktá dán geasi filbmaprográmma. Fáttát molsašuddet lagaš ja persovnnalaš perspektiivvas – dego identitehta ja gullevašvuohta – globála perspektiivii mas fáddán leat dálkkádat ja vehádagaid vuoigatvuođat.
Čállán: Silja Somby, Bente Sem, Anneli B.Olsen
Govven: Pressefoto
| Filmmat vuosihuvvojit duorastaga 10.7., bearjadaga 11.7. ja lávvordaga 12.7. Ája Sámi Guovddážis lahka Riddu-gietti.
· Sisabeassanlihppu lea mielde festiválalihpus/pássas
· Dárkilat prográmma gávdno dáppe: www.riddu.no, ja dat maid juhkkojuvvo festivála áiggi.
|
Dán jagáš filbmaprográmmas deivet geahččit olbmuid geat váldet min iežaset persovnnalaš mátkkiide, ja fokuseret dasa man dehálaš giella lea iešipmárdussii ja gullevašvuhtii. Sii gaikkat addet minsii ođđa oainnu álgoálbmogiid hástalusain, sihke máilmmis ja Davvikalohtas.
Firekeepers (Rossella Ragazzi, Italia, 2007):
Filbma lea govvideaddji muitalus Sara Marielle Gaupas ja Lawra Sombys. Guokte nuorra juoigi, riegádan Davvi- ja Lullisámis. Soai deaivvadeigga musikálalaš ja skáhppojeaddji prošeavtta, Adjágasa, bakte. Ad
jágas mearkkaša dan dili go lea belohahkii gozuid nalde ja belohahkii nohkkame. Dán dilis sáhttá albmadit duohtavuohta ja nu olmmoš beassá lagabui luođi álgosisdollui.
jágas mearkkaša dan dili go lea belohahkii gozuid nalde ja belohahkii nohkkame. Dán dilis sáhttá albmadit duohtavuohta ja nu olmmoš beassá lagabui luođi álgosisdollui. Dát lea filbma mii muitala ahte gánneha doarrut dološ áiggiid garra siidováikkuhusaid vuostá, ja dat vuosiha govt luohti sáhttá ovttastahttit árgabeaivvi, politihka ja vuoiŋŋalašvuođa, ja šaddat ieš dakkár giellan mii buorida bákčasiid dáruiduhttináigásaš daguid ovddas. Filbma addá buori geahčastaga giela mearkkašumis, ja vuosiha dievaslaččat daid garra dovdduid mat cahket dán olis.
Khadak (Jessica Woodworth ja Peter Brosens, Belgia, 2007):
Kahdak lea geasuheaddji ja surrealisttalaš mátki amas kultuvrii. Mii oahpástuvvat 17-jahkásaš Bagiin guhte bearrašiinnis eallá nomádan mongolalaš ávjoeatnamiin. Bagis lea eahpelunddolaš oktavuohta bearraša elliide, ja sutnje lea einnostan čuvges boahtteáiggi šamánan. Gait jorggiha goit vulošgežiid go njoammudávda hearjidišgoahtá. Bearáš fárrehuvvo veagal ávdin ruvkebáikkážii ja eallit biddjojuvvojit karantenai. Dát gomáhus dagaha mearihis garra reakšuvnna Bagis, son guođđá bearraša ja mátkkošta stuorra gávpogii. Mátkkoštettiin son deaivvada nuorra nissonsuollagiin, Zolzayain, ja ovttas soai gávnnaheaba ahte duohtavuohta nu daddjon njoammudávddas lea jávkadit sin álbmoga. Dán dihte dát guoktá nuora álggaheaba mearihis eiseválddiid vuosttaldeami.
Filbma lea ožžon positiivvalaš fuomášumi juohke sajis gos dat lea vuosihuvvon, ja Venezia filbmafestiválaš jagis 2006 dat oaččui ”The Lion of the Future”-bálkkašumi.
Hardrockjoavku Altan Urag lea ráhkadan filbmamusihka. Lávvordaga 12.7. sii čuojahit Riddu-giettis, ja gaikkat besset vásihit sin árjjalaš ja ivdnás ritmmaid.
Hjordeliv/Herswoman (Kine Boman, 2008):
Filbma gieđahallá golmma buolvva nissoniid ja sin dárkumiid iežaset rollain ja eallimiin Sámis.
Sin jurdagiid, nieguid ja muittuid bakte mii beassat guovllastit sin eallimiidda ja dieđuide das govt sii vásihit rievdadusaid go sirdašuvvá nomádaeallimis ođđaáigásaš servodahkii. Filbma vuosiha hui bures olbmo siskkáldas fámu, ja fággádeami iežas identitehta ja ceavzima beales. Dat čujuha man hearkkes dilis álgoálbmot lea ođđaáigge servodagas, seammás go dat čalmmustahttá koloniserema ja daid váikkuhusaid maid dát proseassa lea dagahan otná beaivve riidduide vuoigatvuođain eatnamiidda ja čáziide.
Club Native (Tracey Deer):
Filmma fáddán leat čuvvosat maidda Mohawk-nissonat Kahnawake reserváhtas biddjojuvvojit go válljejit eallinguoimmi. Jus sii válljejit boastut, de masset gaikkat sin maŋisbohttiin vuoigatvuođa navdit iežaset álgoálbmogin, ja maid vuoigatvuođa orrut sin iežaset árbevirolaš eatnamiin. Hui nággubohciideaddji ja váttis fáddá, mii govvejuvvo njealji nissona árbbi bakte liekkusvuođain, čieŋalvuođain ja humoriin.
Ved de frosne floder (Isak Kleist):
Ruonáeatnamis boahtá filbma mii válddahallá váikkuhusaid maid globála liegganeapmi dagaha. Dát vuosihuvvo stuorra jihkiid ja daid guovddáš mearkkašumi bakte Diskoluovtta eallimii Ruonáeatnamis, sihke sosiálalaččat ja ekologalaččat.
·













